{"id":8934,"date":"2025-06-20T17:20:04","date_gmt":"2025-06-20T12:20:04","guid":{"rendered":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/?p=8934"},"modified":"2025-06-23T17:22:44","modified_gmt":"2025-06-23T12:22:44","slug":"jamiyetlik-tartipke-qarsi-jinayatshilardin-kriminologiyaliq-profili","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/archives\/8934","title":{"rendered":"J\u00c1MIYETLIK T\u00c1RTIPKE QARS\u00cd J\u00cdNAYATSH\u00cdLARD\u00cd\u0143 KRIMINOLOGIYAL\u00cdQ PROFILI"},"content":{"rendered":"<p>&nbsp;<\/p>\n<p>H\u00e1r qanday j\u00e1miyette sociall\u0131q turaql\u0131l\u0131q h\u00e1m q\u00e1wipsizlikti t\u00e1miyinlewde j\u00e1miyetlik t\u00e1rtip \u00e1hmiyetli or\u0131n iyeleydi. J\u00e1miyetlik t\u00e1rtipti\u0144 buz\u0131l\u0131w\u0131 tek \u01f5ana puqaralard\u0131\u0144 k\u00fandelikli turm\u0131s\u0131na unams\u0131z t\u00e1sir k\u00f3rsetip qoymastan, al m\u00e1mleketti\u0144 huq\u0131q\u0131y h\u00e1m sociall\u0131q strukturalar\u0131n\u0131\u0144 turaql\u0131l\u0131\u01f5\u0131na da q\u00e1wip tuwd\u0131rad\u0131. Sonl\u0131qtan, j\u00e1miyetlik t\u00e1rtipke qars\u0131 j\u0131nayatlar zamanag\u00f3y kriminologiyan\u0131\u0144 \u00e1hmiyetli izertlew ba\u01f5darlar\u0131nan biri s\u0131pat\u0131nda qaralmaqta.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Bul j\u0131nayatlar she\u0144berinde islengen huq\u0131qbuzarl\u0131qlar k\u00f3binese jeke basq\u0131nsh\u0131l\u0131q, \u01f5alabal\u0131q t\u00e1rtipsizlik, h\u00e1kimiyat w\u00e1kiline qars\u0131l\u0131q k\u00f3rsetiw, biyzar\u0131l\u0131q s\u0131yaql\u0131 k\u00f3rinislerde k\u00f3rinedi. Bunday huq\u0131qbuzarl\u0131qlard\u0131 islegen shaxslard\u0131\u0144 sociall\u0131q-demografiyal\u0131q \u00f3zgeshelikleri, psixologiyal\u0131q ja\u01f5day\u0131, j\u0131nayatqa al\u0131p kelgen sebep h\u00e1m sharayatlard\u0131 tere\u0144 analiz q\u0131l\u0131p olard\u0131\u0144 kriminologiyal\u0131q profilin q\u00e1liplestiriwde tiykar bol\u0131p x\u0131zmet etedi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Bul maqalada j\u00e1miyetlik t\u00e1rtipke qars\u0131 j\u0131nayat islegen shaxslard\u0131\u0144 kriminologiyal\u0131q profili h\u00e1r t\u00e1repleme talq\u0131lanad\u0131. Sonday-aq, bul j\u0131nayatlard\u0131\u0144 ald\u0131n al\u0131w\u01f5a qarat\u0131l\u01f5an n\u00e1tiyjeli ilajlar islep sh\u0131\u01f5\u0131w ush\u0131n z\u00e1r\u00far bol\u01f5an kriminologiyal\u0131q ma\u01f5l\u0131wmatlar tiykar\u0131nda analitikal\u0131q qatnas us\u0131n\u0131s etiledi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>J\u0131nayash\u0131 shaxs\u0131 &#8211; e\u0144 d\u00e1slep j\u0131nayat subektini\u0144 shaxs\u0131. Jinayat nizamsh\u0131l\u0131\u01f5\u0131na muwap\u0131q jinayat subekti on\u0131 subekt dep tab\u0131w ushin z\u00e1r\u00far k\u00f3rsetkishlerge iye bol\u0131w\u0131 kerek. Bunday k\u00f3rsetkishler \u00fash: fizikal\u0131q shaxs (d\u00fanyan\u0131\u0144 ay\u0131r\u0131m m\u00e1mleketlerinde yuridikal\u0131q shaxslard\u0131 da j\u0131nayat subekti dep tab\u0131w imkaniyat\u0131 n\u00e1zerde tut\u0131l\u01f5an, bu\u01f5an qos\u0131l\u0131w q\u0131y\u0131n), shaxst\u0131\u0144 belgili bir jasqa tol\u01f5anl\u0131\u01f5\u0131 (\u01f4MDAn\u0131\u0144 bir qansha m\u00e1mleketleri n\u0131zamsh\u0131l\u0131\u01f5\u0131na bola 14, 16, 18 jas, d\u00fanyan\u0131\u0144 ay\u0131r\u0131m m\u00e1mleketleri j\u0131nayat kodekslerine bola bolsa &#8211; bunnan da kishi jas) h\u00e1m aq\u0131l\u0131 p\u00fatinlik. Biraq j\u0131nayatsh\u0131 shaxs\u0131n s\u0131patlaw ush\u0131n j\u0131nayat subektini\u0144 tek \u01f5ana j\u0131nayat-huq\u0131q\u0131y belgileri jeterli emes. Belgili bir subektti\u0144 j\u0131nayat islewi tek \u01f5ana j\u0131nayat islegen adam shaxs\u0131 bar ekenligin t\u00e1n al\u0131w ush\u0131n tiykar bol\u0131p x\u0131zmet etedi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>J\u0131nayat subektini\u0144 shaxs\u0131 insann\u0131\u0144 tiykar\u0131nan j\u0131nay\u0131y minez-qul\u0131q q\u00e1siyetleri menen baylan\u0131sl\u0131 bol\u01f5an basqa h\u00e1r q\u0131yl\u0131 k\u00f3rsetkishlerin de qamt\u0131p alad\u0131. J\u0131nay\u0131y minez-qul\u0131q, e\u0144 d\u00e1slep, insand\u0131 qorsha\u01f5an ortal\u0131q penen belgilenedi. Biraq, soni\u0144 menen birge, ol shaxsti\u0144 belgili meyilleri, umt\u0131l\u0131slar\u0131, minez-qul\u0131q motivleri h\u00e1m maqsetlerin de k\u00f3rsetedi. T\u00e1biyiy, adamga qanday unams\u0131z q\u00e1siyetler t\u00e1n bolmas\u0131n, eger ol jinayat islemegen bolsa, oni jinayatsh\u0131 dep esaplaw m\u00famkin emes. J\u0131nayat islegenlik ja\u01f5day\u0131 belgili bir adamd\u0131 sociall\u0131q emes shaxs s\u0131pat\u0131nda t\u00e1riyipleydi, biraq on\u0131\u0144 mazmun-m\u00e1nisin tol\u0131q t\u00fasindirmeydi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Q.Abdurasulovan\u0131\u0144 atap \u00f3tkenindey, j\u0131nayat subektini\u0144 shaxs\u0131 \u00fash d\u00e1rejede: j\u0131nayatsh\u0131 shaxst\u0131\u0144 ul\u0131wma t\u00fasinigi k\u00f3zqaras\u0131nan, h\u00e1r q\u0131yl\u0131 kategoriya\u01f5a tiyisli j\u0131nayatsh\u0131lard\u0131\u0144 belgilerin an\u0131qlaw k\u00f3zqaras\u0131nan h\u00e1m belgili bir j\u0131nayat islegen shaxs (m\u00e1selen, url\u0131q, adam \u00f3ltiriw, nam\u0131sqa tiyiw, avtomobildi al\u0131p qash\u0131w h\u00e1m ta\u01f5\u0131 basqa j\u0131nayatlard\u0131 islegen shaxslar) d\u00e1rejesinde \u00fayreniliwi laz\u0131m.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Us\u0131 d\u00e1rejelerde shaxst\u0131 \u00fayreniw h\u00e1m on\u0131\u0144 belgilerin an\u0131qlaw d\u00e1rejesi h\u00e1r q\u0131yl\u0131 bol\u0131w\u0131 m\u00famkin, sebebi bul jerde ul\u0131wmalast\u0131r\u0131w (abstrakciya) d\u00e1rejesi h\u00e1r q\u0131yl\u0131. J\u0131nayat subektini\u0144 shaxs\u0131 belgili bir j\u0131nayat islegen shaxs d\u00e1rejesinde sal\u0131st\u0131rmal\u0131 tol\u0131q s\u0131patlan\u0131w\u0131 m\u00famkin. \u00c1meliyat son\u0131 k\u00f3rsetpekte, b\u00fagingi k\u00fande b\u0131yzar\u0131l\u0131q h\u00e1mde qumar h\u00e1m t\u00e1wekelshilikke tiykarlangan basqa oy\u0131nlard\u0131 sh\u00f3lkemlestirgen shaxs \u00f3zini\u0144 j\u00e1miyetke qars\u0131 minez-qulq\u0131, j\u00faris-tur\u0131s\u0131 menen j\u00e1miyette, atap aytqanda, j\u00e1miyetlik or\u0131nlarda \u00e1dep-ikraml\u0131l\u0131q h\u00e1m huq\u0131q normalar\u0131na muwap\u0131q ornat\u0131lgan t\u00e1rtip-qa\u01f5\u0131ydalard\u0131 mensinbey, olard\u0131\u0144 talaplar\u0131na \u00e1mel etpey yaki olard\u0131 buzgan halda \u00e1meldegi j\u00e1miyetlik qatnas\u0131qlarga qast\u0131yanl\u0131q etedi. Jinayat islerini\u0144 analizi boyinsha, j\u00e1miyetlik t\u00e1rtipke qars\u0131 qarat\u0131lgan j\u0131nayatt\u0131\u0144 t\u00fari s\u0131pat\u0131nda b\u0131yzar\u0131l\u0131qt\u0131 islegen shaxslarga t\u00f3mendegi faktorlar t\u00e1sir k\u00f3rsetip at\u0131rganl\u0131\u01f5\u0131 an\u0131qland\u0131: 1) ay\u0131plan\u0131wsh\u0131n\u0131\u0144 \u00f3z k\u00fashin k\u00f3rsetip qoy\u0131w\u01f5a umt\u0131l\u0131w\u0131 (36%); 2) minez-qulq\u0131 j\u00e1miyette j\u00fariw qa\u01f5\u0131ydalar\u0131 h\u00e1m n\u0131zam normalar\u0131n mensinbewi (22,5%); 3) ald\u0131n j\u0131nayat islegenlerdi\u0144 t\u00e1sirine t\u00fasip qal\u0131w\u0131 (5,5%); 4) turm\u0131s\u0131nan naraz\u0131l\u0131q h\u00e1m basqalardan jaman k\u00f3riw; (4%); 5) basqa motivler (\u00f3sh aliw, q\u0131z\u01f5an\u0131sh, jek k\u00f3riwshilik h\u00e1m t.b.) (32%).<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Belgili j\u0131nayat islew mexanizminde j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 shaxs\u0131 \u00e1hmiyetli rol oynayd\u0131. Sebebi j\u0131nayat insan oy-pikirini\u0144 jemisi. Bul ba\u01f5darda F.Y.Gall &laquo;j\u0131nayat on\u0131 islegen shaxst\u0131\u0144 jemisi esaplanad\u0131, so\u01f5an muwap\u0131q, j\u0131nayatt\u0131\u0144 \u00f3zgesheligi bul individti\u0144 t\u00e1biyat\u0131 h\u00e1m ol jasap at\u0131r\u01f5an ortal\u0131qqa baylan\u0131sl\u0131 bolad\u0131,&raquo; dep esaplayd\u0131. Bul bolsa j\u00e1miyetlik t\u00e1rtipti buz\u01f5an j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 shaxs\u0131n \u00fayreniw z\u00e1r\u00farligin keltirip sh\u0131\u01f5arad\u0131. Sol sebepli, \u00e1zelden j\u0131nayatsh\u0131 shaxs\u0131 kriminologiya p\u00e1nini\u0144 tiykar\u01f5\u0131 m\u00e1selesi s\u0131pat\u0131nda izertlewshilerdi\u0144 d\u0131qqat oray\u0131nda bol\u01f5an. J\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 shaxs\u0131 e\u0144 d\u00e1slep j\u0131nayat subektini\u0144 shaxs\u0131 esaplanad\u0131. B\u0131yzar\u0131l\u0131q h\u00e1mde qumar h\u00e1m t\u00e1wekelshilikke tiykarlangan basqa oy\u0131nlard\u0131 sh\u00f3lkemlestirgen &laquo;j\u0131nayatsh\u0131 shaxs\u0131&raquo; t\u00fasinigi ke\u0144 m\u00e1nistegi sociall\u0131q t\u00fasinik bol\u01f5an &laquo;insan shaxs\u0131&raquo; menen \u00fazliksiz baylan\u0131sl\u0131. Huq\u0131qbuzarl\u0131q islegen j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 shaxs\u0131 degende, n\u0131zamda n\u00e1zerde tut\u0131l\u01f5an huq\u0131qbuzarl\u0131qt\u0131 islegen belgili bir shaxs n\u00e1zerde tut\u0131lsa, &laquo;j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 shaxs\u0131&raquo; bolsa on\u0131\u0144 \u00f3zine t\u00e1n belgileri h\u00e1m minez-qul\u0131qlar\u0131n\u0131\u0144 mazmun\u0131n bildiredi. Y.O.Alauxanov j\u0131nayatsh\u0131 shaxs\u0131n ul\u0131wma sociall\u0131q t\u00fasinik bol\u01f5an &laquo;shaxs&raquo; h\u00e1m sociall\u0131q-huq\u0131q\u0131y t\u00fasinik bol\u01f5an &laquo;j\u0131nayatsh\u0131&raquo; s\u00f3zlerinen qural\u01f5anl\u0131\u01f5\u0131n aytad\u0131. J\u0131nayatsh\u0131 shaxs\u0131 j\u0131nayat islegen shaxst\u0131\u0144 yuridikal\u0131q jaqtan \u00e1hmiyetke iye bolgan siyasiy-sociall\u0131q, ruwxiy h\u00e1m fizikal\u0131q \u00f3zgeshelikleri j\u0131y\u0131nd\u0131s\u0131. Kriminolog ilimpazlard\u0131\u0144 j\u0131nayatsh\u0131 shaxst\u0131\u0144 sxemas\u0131 haqq\u0131nda\u01f5\u0131 ay\u0131r\u0131m \u00e1hmiyetli us\u0131n\u0131slar\u0131n keltirip \u00f3temiz. R.Dushanovt\u0131\u0144 atap \u00f3tiwinshe, j\u0131nayatsh\u0131 shaxs\u0131 &#8211; j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 tiykar\u01f5\u0131 intellektual-ruwx\u0131y s\u0131patlar\u0131, ruwx\u0131y h\u00e1m fizikal\u0131q ja\u01f5day\u0131n\u0131\u0144 j\u0131y\u0131nd\u0131s\u0131.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>B\u0131yzar\u0131l\u0131q islegen j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 shaxs\u0131 t\u00fasinigi \u00f3zine t\u00e1n t\u00e1rizde j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 sociall\u0131q belgilerin a\u0144latad\u0131, ya\u01f5n\u0131y shaxst\u0131\u0144 &laquo;sociall\u0131q kelbetin&raquo; ash\u0131p beriwge x\u0131zmet etedi. Soni\u0144 ushin da kriminalistikada shaxsqa materiall\u0131q haqiyqatl\u0131q k\u00f3zqaras\u0131nan &#8211; boy\u0131, q\u00e1ddi-q\u00e1wmeti, k\u00f3zi, qas\u0131 s\u0131yaql\u0131lar sipatlansa, kriminologiyada shaxsqa oni\u0144 sociall\u0131q ja\u01f5daylar\u0131 arqal\u0131 sipatlama beriledi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Yuridikal\u0131q \u00e1debiyatta j\u0131nayatsh\u0131 shaxs\u0131 degende, j\u0131nayat n\u0131zam\u0131n ay\u0131pl\u0131 t\u00farde buz\u0131p at\u0131r\u01f5an shaxst\u0131 t\u00e1riyipleytu\u01f5\u0131n, sonday-aq, basqa jeke sharayatlar h\u00e1m ja\u01f5daylar menen birge t\u00e1rizde, on\u0131\u0144 j\u0131nay\u0131y minez-qulq\u0131na t\u00e1sir etetu\u01f5\u0131n sociall\u0131q h\u00e1m sociall\u0131q sh\u00e1rtlesken \u00f3zgeshelikler, belgiler, baylan\u0131slar, qatnas\u0131qlar j\u0131y\u0131nd\u0131s\u0131 t\u00fasiniledi. J\u0131nayatsh\u0131 shaxs\u0131, arnawl\u0131 sociall\u0131q tip s\u0131pat\u0131nda k\u00f3riledi, on\u0131\u0144 \u00f3zgeshelikleri bolsa&#8230;&raquo;shaxst\u0131\u0144 dessocializaciyas\u0131n, h\u00e1m sol arqal\u0131 unams\u0131z sociall\u0131q rollerdi ta\u0144law h\u00e1m \u00e1melge as\u0131r\u0131w\u0131 haqq\u0131nda g\u00fawal\u0131q beretu\u01f5\u0131n unams\u0131z sociall\u0131q s\u0131patlar bar ekenliginde&raquo; k\u00f3rinedi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>J\u00e1miyetlik t\u00e1rtipti buz\u0131p, biyzar\u0131l\u0131q j\u00e1ne qumar h\u00e1m t\u00e1wekelshilikke tiykarlan\u01f5an basqa da oy\u0131nlard\u0131 sh\u00f3lkemlestirgen shaxsqa baylan\u0131sl\u0131 kriminologiyal\u0131q ma\u01f5l\u0131wmatlar mazmun\u0131 ja\u01f5\u0131nan j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 shaxs\u0131 h\u00e1m on\u0131\u0144 minez-qulq\u0131 haqq\u0131nda\u01f5\u0131 ma\u01f5l\u0131wmatlar\u01f5a tiykarlanad\u0131. Bul ma\u01f5l\u0131wmatlar j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 individual \u00f3zgeshelikleri on\u0131\u0144 shaxs s\u0131pat\u0131nda q\u00e1liplesiwine t\u00e1sir etken sociall\u0131q ortal\u0131q penen tuwr\u0131 h\u00e1m keri baylan\u0131slar\u0131na tiykarlanad\u0131. Atap aytqanda, s\u00f3z b\u0131yzar\u0131l\u0131qt\u0131\u0144 kriminologiyal\u0131q s\u0131patlamas\u0131 haqq\u0131nda j\u00fargizilgende, onda us\u0131 j\u0131nayatt\u0131 islegenlerdi\u0144 shaxs\u0131n s\u0131patlawsh\u0131 \u00f3zgesheliklerdi ash\u0131p beriw z\u00e1r\u00far esaplanad\u0131. Bul ba\u01f5darda, birinshi gezekte, \u00e1meliy waz\u0131ypan\u0131 sheshiwge tuwra keledi. Zorl\u0131q islegen shaxst\u0131\u0144 turm\u0131s t\u00e1rizi on\u0131\u0144 ruwx\u0131y kelbetinde sheshiwshi \u00e1hmiyetke iye bol\u01f5an jedel process s\u0131pat\u0131nda bahalan\u0131p, ol barl\u0131q sociall\u0131q \u00e1hmiyetli h\u00e1reketler s\u0131yaql\u0131 adamn\u0131\u0144 jeke iskerligini\u0144 n\u00e1tiyjesi bol\u0131p tab\u0131lad\u0131. H\u00e1r bir an\u0131q ja\u01f5dayda tek \u01f5ana shaxst\u0131\u0144 \u00f3zi j\u0131nayat islew haqq\u0131nda qarar qab\u0131l etedi.<\/p>\n<p>J\u0131nayatsh\u0131lard\u0131 klassifikaciyalaw \u00e1hmiyetli analitikal\u0131q h\u00e1m profilaktikal\u0131q \u00e1hmiyetke iye bol\u0131p, j\u0131nayatsh\u0131l\u0131qt\u0131\u0144 sebeplerin j\u00e1ne de tere\u0144 h\u00e1m h\u00e1r t\u00e1repleme \u00fayreniw, j\u0131nayatlard\u0131\u0144 ald\u0131n al\u0131w h\u00e1m prognozlaw sistemas\u0131n islep sh\u0131\u01f5\u0131w\u01f5a j\u00e1rdem beredi. Sol sebepli j\u0131nayatsh\u0131lard\u0131 klassifikaciyalaw kriminologiyan\u0131\u0144 e\u0144 \u00e1hmiyetli, biraq ele jaqs\u0131 \u00fayrenilmegen mashqalalar\u0131nan biri bol\u0131p qalmaqta.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>\u00c1debiyatta atap \u00f3tilgenindey, j\u0131nayat islegen shaxslard\u0131 kategoriyalast\u0131r\u0131w (tiplestiriw) ideyas\u0131 olard\u0131\u0144 belgili toparlar\u0131 haqq\u0131nda\u01f5\u0131 ma\u01f5l\u0131wmatlar\u01f5a tiykarlanad\u0131. Sonl\u0131qtan, G.A.Avanesov &laquo;J\u0131nayatsh\u0131 shaxs\u0131 h\u00e1m on\u0131\u0144 d\u00fazilisin tere\u0144irek \u00fayreniw ush\u0131n bunday shaxst\u0131\u0144 \u00f3zine t\u00e1n \u00f3zgesheligin de a\u0144law z\u00e1r\u00far&raquo;, dep esaplayd\u0131. K\u00f3rinip turgan\u0131nday, shaxstin \u00f3zine t\u00e1nligi h\u00e1m d\u00fazilisi aras\u0131nda baylan\u0131s bar. Son\u0131\u0144 ush\u0131n da, izertlewdi\u0144 tiykar\u0131nda shaxs d\u00fazilisi jatad\u0131, sebebi shaxs d\u00fazilisin a\u0144lamay tur\u0131p, j\u0131nay\u0131y minez-qul\u0131qt\u0131\u0144 mexanizmin t\u00fasiniw m\u00famkin emes. J\u00e1miyetlik t\u00e1rtipke qars\u0131 j\u0131nayatsh\u0131lard\u0131\u0144 kriminologiyal\u0131q profilin \u00fayreniw zamanag\u00f3y j\u00e1miyette huq\u0131q\u0131y turaql\u0131l\u0131q h\u00e1m puqaral\u0131q q\u00e1wipsizligin t\u00e1miyinlewde ayr\u0131qsha \u00e1hmiyetke iye. J\u0131nay\u0131y is-h\u00e1reket &#8211; bul tos\u0131nnan bol\u01f5an h\u00e1diyse emes, al k\u00f3binese sociall\u0131q ortal\u0131q, jeke paz\u0131yletler, ruwx\u0131y-psixologiyal\u0131q faktorlar h\u00e1m turm\u0131s sharayatlar\u0131n\u0131\u0144 quramal\u0131 \u00f3z-ara t\u00e1siri n\u00e1tiyjesi bol\u0131p esaplanad\u0131. \u00c1sirese, biyzar\u0131l\u0131q, qumar oy\u0131nlar\u0131n sh\u00f3lkemlestiriw s\u0131yaql\u0131 j\u00e1miyetlik t\u00e1rtipke qol uratu\u01f5\u0131n huq\u0131qbuzarl\u0131qlar j\u00e1miyette biyp\u00e1rwal\u0131q, sociall\u0131q qada\u01f5alawd\u0131\u0144 t\u00f3menligi h\u00e1m huq\u0131q\u0131y sanan\u0131\u0144 t\u00f3menliginen d\u00e1rek beredi.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Izertlew n\u00e1tiyjeleri son\u0131 k\u00f3rsetedi, j\u00e1miyetlik t\u00e1rtipke qars\u0131 j\u0131nayatlard\u0131 islep at\u0131r\u01f5an shaxslar aras\u0131nda jaslar san\u0131 joqar\u0131 bol\u0131p, olar aras\u0131nda huq\u0131q\u0131y m\u00e1deniyatt\u0131\u0144 t\u00f3menligi, sociall\u0131q turaqs\u0131zl\u0131q, sha\u0144araql\u0131q t\u00e1rbiyan\u0131\u0144 t\u00f3menligi s\u0131yaql\u0131 faktorlar jetekshi rol atqarad\u0131. Bul bolsa j\u0131nayatsh\u0131l\u0131qt\u0131\u0144 profilaktikas\u0131n tek jazalaw\u01f5a emes, al sociall\u0131q-psixologiyal\u0131q faktorlard\u0131 saplast\u0131r\u0131w\u01f5a qarat\u0131l\u01f5an kompleksli qatnas tiykar\u0131nda \u00e1melge as\u0131r\u0131w z\u00e1r\u00farligin talap etedi. Sonday-aq, j\u0131nayatsh\u0131n\u0131\u0144 shaxs\u0131n tallaw tek \u01f5ana kriminalistikal\u0131q k\u00f3zqarastan emes, al sociall\u0131q psixologiya, pedagogika, huq\u0131qtan\u0131w h\u00e1m basqa da p\u00e1nler menen t\u0131\u01f5\u0131z baylan\u0131sta al\u0131p bar\u0131l\u0131w\u0131 kerek. Shaxst\u0131\u0144 sociall\u0131q roli, \u00e1dep-ikraml\u0131l\u0131q q\u00e1diriyatlar\u0131, motivaciyalar\u0131 h\u00e1m turm\u0131sqa bol\u01f5an m\u00fan\u00e1sibetin tallaw arqal\u0131 biz j\u0131nayat q\u00e1wpin ald\u0131nnan an\u0131qlaw h\u00e1m profilaktikal\u0131q ilajlard\u0131 j\u00e1ne de n\u00e1tiyjelirek q\u00e1liplestiriwimiz m\u00famkin.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Demek, j\u00e1miyetlik t\u00e1rtipke qars\u0131 j\u0131nayatsh\u0131lard\u0131\u0144 kriminologiyal\u0131q profilin \u00fayreniw &#8211; bul tek ilimiy-teoriyal\u0131q emes, al \u00e1meliy jaqtan da \u00e1hmiyetli waz\u0131ypa bol\u0131p, ol j\u0131nayatsh\u0131l\u0131qqa qars\u0131 g\u00faresiwdi\u0144 n\u00e1tiyjeliligin artt\u0131r\u0131w, j\u0131nayatlard\u0131\u0144 ald\u0131n al\u0131w sistemas\u0131n jetilistiriw, jaslar aras\u0131nda huq\u0131q\u0131y sanan\u0131 artt\u0131r\u0131w h\u00e1m puqaral\u0131q juwapkershilikti artt\u0131r\u0131w\u01f5a x\u0131zmet etedi. Sol sebepli, bul ba\u01f5darda al\u0131p bar\u0131l\u0131p at\u0131r\u01f5an izertlewler h\u00e1m tallawlar she\u0144berin j\u00e1ne de ke\u0144eytiw, ja\u0144a metodikal\u0131q qatnaslard\u0131 islep sh\u0131\u01f5\u0131w b\u00fagingi k\u00fanni\u0144 \u00e1hmietli waz\u0131ypalar\u0131nan biri bol\u0131p esaplanad\u0131.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Gulistan BISENOVA, <\/strong><br \/>\n<strong>\u00d3zbekstan Respublikas\u0131 Sudyalar joqar\u0131 ke\u0144esi jan\u0131nda\u01f5\u0131 Sudyalar joqar\u0131 mektebi t\u0131\u0144lawsh\u0131s\u0131<\/strong><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&nbsp; H\u00e1r qanday j\u00e1miyette sociall\u0131q turaql\u0131l\u0131q h\u00e1m q\u00e1wipsizlikti t\u00e1miyinlewde j\u00e1miyetlik t\u00e1rtip \u00e1hmiyetli or\u0131n iyeleydi. J\u00e1miyetlik t\u00e1rtipti\u0144 buz\u0131l\u0131w\u0131 tek \u01f5ana puqaralard\u0131\u0144 k\u00fandelikli turm\u0131s\u0131na unams\u0131z t\u00e1sir k\u00f3rsetip qoymastan, al m\u00e1mleketti\u0144 huq\u0131q\u0131y h\u00e1m sociall\u0131q strukturalar\u0131n\u0131\u0144 turaql\u0131l\u0131\u01f5\u0131na da q\u00e1wip tuwd\u0131rad\u0131. Sonl\u0131qtan, j\u00e1miyetlik t\u00e1rtipke qars\u0131 j\u0131nayatlar zamanag\u00f3y kriminologiyan\u0131\u0144 \u00e1hmiyetli izertlew ba\u01f5darlar\u0131nan biri s\u0131pat\u0131nda qaralmaqta. &nbsp; Bul j\u0131nayatlar she\u0144berinde islengen huq\u0131qbuzarl\u0131qlar [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":8935,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[158],"tags":[],"class_list":["post-8934","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-janaliqlar"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8934","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8934"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8934\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8936,"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8934\/revisions\/8936"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8935"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8934"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8934"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/qaraqalpaqstan.sud.uz\/qql\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8934"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}